Mis on ühe õige eesti perenaise tunnused?
- keedab, koob ja küpsetab.
a) Sünnitab terve jalgpallimeeskonna jagu poisse
b) Toidab ära restorani täie korisevaid kõhte
c) Peseb pesu ja nõusid, triigib, koristab, teeb remonti.. lõpeta ise.
d) Omab oma arvamust, kuid ei avalda seda, kui just ei küsita. Kunagi!
e) Teeb karjääri ja on seejuures ideaalne pereema, kuid mingil juhul ei teeni rohkem kui mees
f) On korraga nii ema, naine kui ka armuke
g) Meeldib mehe vanematele ja kõigile sõpradele
h) Toob külmkapist õlut juurde, kui mees sõpradega telekast sporti vaatab
i) Ei kurda ja on alati kõigega nõus
j) Ja näeb veel kõike selle juures kuradi hea välja.
Paar-kolm punkti suudaks ma lühiajaliselt täita, kuid pikemas perspektiivis ei ole minus seda 'perenaise' materjali. Minust ei saa kunagi koju potilille. Suhtes peab valitsema võrdsus. Mitte nii et on naistetööd ja meestetööd. Pole õiglane, et naine teeb kõik kodutööd, kasvatab lapsi, käib tööl ja mees siis parandab garaažis autot või mootorratast, mis on ühtlasi ka tema hobi. Kõlab õiglaselt? Mitte minu jaoks! Ma ei arva, et mees peaks nüüd õmblema hakkama või naine puid saagima, aga mingi võrdsus peaks siiski valitsema ka kodutöödes. Koos nõude pesemine edeneb poole kiiremini ja mis positiivne, saab kiiremini millegi, muu, oluliselt meeldivama juurde asuda. Minu jaoks on tähtis tiimitöö. Kui seda ei ole, siis pole midagi! Kui mees hakkab naist võtama kui iseenesestmõistetavat nähtust, kes on alati tema kõrval, ükskõik kuidas temaga ka ei käituta (ehk ta ei jäta mind ju niikuinii maha, sest kuhu tal ikka oma 11ne lapsega minna oleks + ükski mees ei taha sellise 'pagasiga' naist) ja kui naise puhul on korraga kaugelt vaadates raske vahet teha, kas tegemist on oma naise või hoopis naabri Sergeiga (ehk naine on lõiganud endale poisipea, sest tal ei ole enam aega enda eest hoolitseda ning kannab mugavuse eesmärgil kaks numbrit suuremaid riideid ja, et varjata terve jalgpallimeeskonna sünnitamisest tekkinud lisakilosid), siis tuleb tunnistada, et tuhkatriinu on naasnud oma vanade elukommete juurde ja õnnelikult-elu-lõpuni jääb sel korral ära!
Monday, June 21, 2010
Ta tahab perenaist!
Posted by K . at 18:16 0 comments
Labels: muinasjutt, perenaine, Tuhkatriinu
Friday, June 11, 2010
Vaikimine edastab mõnikord sõnumit paremini
kui hästikirjutatud kõne..
..ja puudumine võib olla märgatavam kui lärmakas kohalolek..
Posted by K . at 01:23 0 comments
Sunday, June 6, 2010
Huvitav, mis see tähendab, kui ma igal öösel unes mööda redeleid üles ronin või trepist üles maeiteaisekakuhu jooksen.
Posted by K . at 13:37 0 comments
Tuesday, June 1, 2010
Millal ma küll ükskord õpin, et asju tuleks kaasa võtta täpselt nii palju, kui kanda jaksad?!
Ilmselt kui saaks, siis pakiks ma iga kord kogu elamise koos mööbliga kaasa. Õnneks olen ma aga juba 2 aasta jooksul minimaalselt 4 korda kuus kuni maksimaalselt 4 korda nädalas pakkimist harjutanud ning lõpuks oskan ma juba üpris täpselt ette arvestada, mida mul võib vaja minna ja mida mitte. Mööbli vedamisest loobusin ma juba peale paari esimest korda. Ometi tuleb ette kordi, kui kaasa on vaja võtta ilmselgelt minu kasvu kohta liiga palju asju. Tulin täna siis kahe suure kotiga suvepealinna. Maha jäi aga veel nelja suure koti jagu asju. Õnneks tulevad need ise mõne aja pärast järgi.
Posted by K . at 18:07 0 comments
Lugesin siin teiste blogijate vähetuntud fakte ja ma tundsin, et olen võlgu. Aga palun:
- Ma ei oska jalgrattaga sõita. Võib-olla oskan ka, aga ei ole u 14 aastat proovinud.
- Ma hoian hinge kinni, kui möödun sotsiaalselt tõrjutud inimestest ja profülaktika mõttes ka mõnest niisama kahtlasest kujust.
- Mul on lapsepõlve trauma rosinatega. Iga väiksemgi rosina maitse ajab südame pahaks.
- Ma saadan 50% vähem sõnumeid, kui saan.
- Ma oleks pidanud minema midagi muud õppima.
- Mulle tehti abieluettepanek juba esimeses klassis - ma ütlesin viisakalt ära.
- Ma olen loomulikult brünett.
- Ma ei ole kunagi narkootikume tarvitanud, jah, kanep on ka narkootikum.
- Mul on väiksemat sorti entomofoobia, kui sääsed ja kärbsed välja arvata. Eriti hull on asi mesilaste ja herilaste ning kõva koorikuga putukatega. Ja muidugi ka kõik ämblikud. Ma olen võimeline sõitvas autos sõna otseses mõttes lakke ronima.
- Ma ei salli rutiini ja ma tüdinen väga kiiresti. Vahel hea, vahel halb.
- Mul on vaimselt raske lasta lahti asjadest, st et kui midagi on minu silme alt väljas, siis ma pean pidevalt sellele mõtlema ja kujutan kogu aeg ette, mis oleks, kui see miski kaduma läheks. Ntx pagasi paigutamine kohta, mis on minu käe- ja silma ulatusest väljas. Ma tunnen, et ma ei oma siis piisavalt kontrolli oma valduste üle.
- Tegelikult olen ma uskumatult aus inimene.
- Ma armastan lapsi, aga hetkel on lapsed head ainult piiratud ajal ja piiratud koguses.
- Ma talun rumalust ainult distantsilt. Lähemal viibimine tekitab minus meeletut sarkasmi.
Posted by K . at 14:51 0 comments
