BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, December 31, 2012


Kui kojamees hommikul teed pühkides prahi põõsa alla suunab, kas see on siis sama, kui kodus koristades tolm vaiba alla pühkida? Probleemide eitamine ei vii kusagile, probleemidega tuleb tegeleda. Kui vanasti visati kogu praht tänavale ja siis Lübecki seaduse järgi pühapäeviti linna pesti, oli välisele probleemile lahendus olemas, kuid mitte sisemisele. Samamoodi nagu haiguse sümtomite ravimine ei ravi haiguse tekitajat ennast, on ka probleemidega. Sa võid ju pühapäeval end puhtaks pesta, kuid see ei tähenda, et sa esmaspäevast laupäevani patune poleks. Tegelikult oleme me kõik ju teadlikud oma probleemidest ja nõrkadest kohtadest, siiski varjame me neid kiivalt võõraste pilkude eest, sest haavatavus muudab meid nõrkadeks ja nõrku on kerge rünnata. Keegi meist ei taha ju olla noor kekslev hirv, kes on huntidele kergeks saagiks. Me taheme olla iseenda peremehed, valitseda täielikult oma emotsioone ja tundeid. Laisa koristaja kombel tolmu vaiba alla pühkimine võib toimida ajutiselt, kuid üks hetk kui vaip üles tõstetakse paljastuvad ka meie peidetud saladused. Aga senikaua kuni me tegeleme endale usaldusväärse koristaja leidmisega, meenutan ma teile Herm Albright ütlust:

"A positive attitude won’t solve all your problems but it will annoy enough people to make it worth the effort."


Friday, December 28, 2012

"Kui ma käsiksin üht kindralit, et ta ennast merelinnuks moondaks, ja kui see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü. See oleks minu süü."

(Väike Prints, 1943)

Meil ei ole õigust oodata inimestelt asju, mida nad ei ole valmis meile pakkuma. Me saame küsida ainult seda, mis on teise inimese võimuses meile anda ja siis oodata kohtuotsuse langemist: kas me oleme seda väärt või mitte. Südant ei saa sundida! Süda on isepäine ja tema otsused ei ole tihti arusaadavad mõistusele, kuid vähemalt on need siirad.

Thursday, December 27, 2012

DIY




Inimesed ei mõista iialgi sinu sõnu nii nagu need sinu peas kõlavad. Räägi palju tahad, inimesed kuulevad ikka seda, mida ise kuulda tahavad. Tõde on kusagil peidus, kuid inimesed keelduvad seda uskumast. Lihtsam on elada oma roosas mullis, kui tunnistada, et maailm pole ideaalne paik. Sa võid pidada tundide kaupa tuliseid vaidluseid, jõudmata ühelegi lahendusele lähemale, kui teine inimene ei ole valmis lahti laskma oma põhimõtetest, siis on see kaotatud aeg. Inimene õpib ainult siis, kui ta seda tahab, vastasel juhul on see raisatud kogemus.

Monday, August 27, 2012

You know what they say talk is cheap. So if you don't have anything nice to say maybe you should just shut your mouth

Miks me ütleme üksteisele halvasti? Mis see meile annab? Teatud rahulolu? Et saaks end paremini tunda? Et saaks tunda, et meie oleme paremad kui kõik teised. Paremad Maxima müüjatest, kes ei saa aru sinu lihtsast eesti keelest "Vabandage, kus asub teil küpsetuspulber?" Paremad kõrvalmajas elavast Marinast, kellel on vähemalt 5 last, kuid täpselt ei tea keegi peale Jumala enda, sest kõigil surelikel läks arvepidamine peale neljandat segamini. Ning rahvas räägib, et ta elavat lasterahast ning seetõttu toodab ühtejärge Dimasid ja Katjasid. Paremad endistest töökaaslasest, kes lasti lahti tänu majanduslangusele ning ülemus leidis, et nende ja enda tööülesannetega tuled edukalt toime ka sina üksi. Milleks meile on vaja näha, et kellelgi teisel läheb halvemini kui meil? Et end parmini tunda? Milline egoism. Kellegi teise ebaõnne arvelt tunda haiglast kahjurõõmu. Millest tuleb see pidev tunnustusvajadus ning võistlusmoment. Inimesed, kes salvavad teist lihtsalt niisama, ilma provotseerimata, on kas õelad või on neil endal midagi puudu? Püüavad nad täita tühikut enda sees? Avastasin end üks päev olevat see pool, kes jäi ilma põhjuseta teisele ette, millegi pärast, mis on vanem kui olevik. Vastutasuks soovisin ilusat õhtut. Kuid hinge ja mõtetesse jäi painama küsimus, mida see meile annab, kui saame öelda sõnu, mis ei tee kellegi õhtut ilusaks?
If you don't have anything nice to say, don't say anything at all

Friday, February 10, 2012

Irooniline, kas pole..


Sina ei küsi. Mina ei vasta. Mina ei helista ja sina ei kirjuta. Nelja aasta pärast on sul lapsed ja minul mees. Tänaval möödudes me ainult teretame viisakusest. Sina lükkad enda ees lapsevankrit ja näid väsinud, väsinud elust. Mina vaid naeratan ja mõtlen, mis oleks kui elu oleks läinud teist rada, me poleks olnud nii uhked ja mina lükkaksin vankrit ning me näiksime koos õnnelikud teistele, kes jalutavad vastu ja näivad väsinud, väsinud elust..


I thought you'd be out of my mind And I'd finally found a way to learn to live without you I thought it was just a matter of time Till I had a hundred reasons not to think about you But it's just not so And after all this time, I still can't let go