There is something about you..

..something that I can't explain. Me teame, et me ei tohiks, aga võib-olla just see meid paelubki. Keelatud vili on ju ikka magus. Kuid miks on keelatud? Kes keelab? Kes oled Sina seal, et keelata, et otsustada minu ja teiste eest? Kui astuda keelust üle ja kõigist vastu argumentidest hoolimata kuulata oma südant? Mida teab süda? Süda ei tea midagi! Süda on vereringeelund. Peale aju, ei tea ükski elund midagi. Miks me siis ometi kuulame oma südamehäält mitte mõistust? Miks on tunne, et sellest ei tuleks niikuinii midagi? Seega milleks siis üldse proovida? Jätaks selle perioodi vahele ja lõpetaks enne, kui midagi üldse võiks alata. Nii oleks kergem, kui tappa kõik juba eos, andmata ühtki arvessevõetavat võimalust. Samas pole see õiglane ei teiste ega ka enda suhtes. Midagi on väga viltu läinud. Just siis kui me arvame, et suudame lahti lasta, tuleb minevik tagasi ja koputab meie uksele.. Mitte midagi ütlemata, ainsatki seletust andmata. Me ei julge küsida ja minevik ei räägi. Ilmselt me kardame vastust, kardame kuulda seda, mida ma niigi teame. Kardame, et kui kõik kaardid lauale laduda, oleks asi lõplik. Game over! Nooremana olime me kõik palju julgemad ja enesekindlamad. Vanus on meid pilvedest maa peale toonud. Mis ei tähenda, et nooremana ei oleks meist keegi võitluseid kaotanud, me lihtsalt ei kartnud edasi võidelda. Kuna ma enam nii julge ei ole, siis olen lihtsalt otsustanud välistada selle riski mitteüritamisega. Oleks nagu sohu kinni jäänud ja edasi liikumine näib võimatu. Paigalseis on tingitud osalt läbirääkimata jäänud asjadest. Asjadest, mis on jäänud lõpetamata või lõpetatud segaselt, ilma ühegi hea põhjuseta. Kui sa ei suuda südamest ja siiralt öelda teisele inimesele, et ta oleks õnnelik kellegi teisega, siis on midagi jäänud lootusetult lõpetamata.

You too!

See sõbra- ja naistepäeva hooaeg võiks juba läbi saada. Kui sul pole just kedagi erilist, kellega koos neid tähistada, siis on need päevad nõmedad. Näiteks tänase naistepäeva otsustasin ma maha magada. Käisin korra ka poes, mis oli küll viga, sest kõik need mehed lilledega vastu jalutamas ei kiskunud just naeratust näole. Iroonia tänases päevas on veel selles, et olin päris mitu korda väga lähedal sellele, et oleksin automaatselt "Sulle ka!" vastu soovinud. Minu tähtsündmusteks olid täna: sõnum eksilt ja šokolaad korterikaaslaselt. Mitte et ma sedagi oleks osanud oodata.. See ongi hea lihtne, et kui pole midagi oodata, siis ei saa ka pettuda ning iga väiksemgi üllatus toob päeva rõõmu. Seega aitäh teile, kes te mind meeles pidasite ja naiseks pidasite, mida mu ema ilmselt ei tee, sest peale vestlust telefonis, mille lõpetuseks soovisin mina nii muuseas talle ka "Head naistepäeva!", tuli sealt vastuseks: "Sulle ka head naistepäeva, kuigi sa naine ju ei ole, aga soovida võib ikka." Tahtsin veel küsida, et mis loom ma siis olen, aga loobusin sellest, kartes vastust.

Why do I still feel sad if there really nothing wrong?

Sometimes it's just too hard to stand in front of the mirror and look into your eyes.. and accept that you failed.

In this story,. I'm just like Bella..

Bella: So what you... you read minds?
Edward: I can read every mind in this room apart from yours. There's... Money. Sex. Money. Sex. Cat... And then you, nothing. That's very frustrating.
Bella: Is there something wrong with me?
Edward: See... I tell you I can read minds and you think there's something wrong with you?