We say goodbye in the pouring rain and I break down as you walk away..

?!?!

Kas ühel päeval kahes erinevas aines tehtud testide tulemusteks saada samad punktid on kokkusattumus või oskus?!
Ja kas külmkapist maha kukkunud jääkuubik, mis kadus salapäraselt sulas ülihelikiirusel või on tegemist mustkunstiga?

Trying to walk in old shoes..

It is like trying on old shoes, which you have outgrown. If you try to wear them, you will find that they won't fit anymore.. It's sad, but it's better to think all life what would be if..

Ma ei teagi, mis on hullem, kas see et proovid neis kõndida või see et sa need üldse kapist välja võtsid ja jalga proovisid.

There is a time of year when, even before the first leaf falls, you feel the seasons click. The air is crisp, the summer is gone. For the first night in a long time, you need a blanket on your bed..

Mõtled, et võiks ka vahelduseks liftiga sõita. Mõeldud tehtud! Mingi tädike läheb kolmandal maha, vajutad neljandat ja jääd ootama, aga lift sõidab hoopis esimesele tagasi. Mis seal ikka, sain vihjest aru, lähen jala!

And what am I most thankful for?
The truth. Sometimes it's the truth... you've been trying not to face or the truth that will change your life... Sometimes it's the truth that's a long time coming... or the truth you prayed would never see the light of day.
...Some truths may not be heard the way we hoped they would. But they linger long after they've been said!

The Bitch is back!

Phoenix has risen from the ashes. Watch your back,
I'm not used to losing without a fight!

Ta tahab perenaist!

Mis on ühe õige eesti perenaise tunnused?

- keedab, koob ja küpsetab.

a) Sünnitab terve jalgpallimeeskonna jagu poisse
b) Toidab ära restorani täie korisevaid kõhte
c) Peseb pesu ja nõusid, triigib, koristab, teeb remonti.. lõpeta ise.
d) Omab oma arvamust, kuid ei avalda seda, kui just ei küsita. Kunagi!
e) Teeb karjääri ja on seejuures ideaalne pereema, kuid mingil juhul ei teeni rohkem kui mees
f) On korraga nii ema, naine kui ka armuke
g) Meeldib mehe vanematele ja kõigile sõpradele
h) Toob külmkapist õlut juurde, kui mees sõpradega telekast sporti vaatab
i) Ei kurda ja on alati kõigega nõus
j) Ja näeb veel kõike selle juures kuradi hea välja.

Paar-kolm punkti suudaks ma lühiajaliselt täita, kuid pikemas perspektiivis ei ole minus seda 'perenaise' materjali. Minust ei saa kunagi koju potilille. Suhtes peab valitsema võrdsus. Mitte nii et on naistetööd ja meestetööd. Pole õiglane, et naine teeb kõik kodutööd, kasvatab lapsi, käib tööl ja mees siis parandab garaažis autot või mootorratast, mis on ühtlasi ka tema hobi. Kõlab õiglaselt? Mitte minu jaoks! Ma ei arva, et mees peaks nüüd õmblema hakkama või naine puid saagima, aga mingi võrdsus peaks siiski valitsema ka kodutöödes. Koos nõude pesemine edeneb poole kiiremini ja mis positiivne, saab kiiremini millegi, muu, oluliselt meeldivama juurde asuda. Minu jaoks on tähtis tiimitöö. Kui seda ei ole, siis pole midagi! Kui mees hakkab naist võtama kui iseenesestmõistetavat nähtust, kes on alati tema kõrval, ükskõik kuidas temaga ka ei käituta (ehk ta ei jäta mind ju niikuinii maha, sest kuhu tal ikka oma 11ne lapsega minna oleks + ükski mees ei taha sellise 'pagasiga' naist) ja kui naise puhul on korraga kaugelt vaadates raske vahet teha, kas tegemist on oma naise või hoopis naabri Sergeiga (ehk naine on lõiganud endale poisipea, sest tal ei ole enam aega enda eest hoolitseda ning kannab mugavuse eesmärgil kaks numbrit suuremaid riideid ja, et varjata terve jalgpallimeeskonna sünnitamisest tekkinud lisakilosid), siis tuleb tunnistada, et tuhkatriinu on naasnud oma vanade elukommete juurde ja õnnelikult-elu-lõpuni jääb sel korral ära!

DIY project.

Vaikimine edastab mõnikord sõnumit paremini

kui hästikirjutatud kõne..

..ja puudumine võib olla märgatavam kui lärmakas kohalolek..

Huvitav, mis see tähendab, kui ma igal öösel unes mööda redeleid üles ronin või trepist üles maeiteaisekakuhu jooksen.

Millal ma küll ükskord õpin, et asju tuleks kaasa võtta täpselt nii palju, kui kanda jaksad?!

Ilmselt kui saaks, siis pakiks ma iga kord kogu elamise koos mööbliga kaasa. Õnneks olen ma aga juba 2 aasta jooksul minimaalselt 4 korda kuus kuni maksimaalselt 4 korda nädalas pakkimist harjutanud ning lõpuks oskan ma juba üpris täpselt ette arvestada, mida mul võib vaja minna ja mida mitte. Mööbli vedamisest loobusin ma juba peale paari esimest korda. Ometi tuleb ette kordi, kui kaasa on vaja võtta ilmselgelt minu kasvu kohta liiga palju asju. Tulin täna siis kahe suure kotiga suvepealinna. Maha jäi aga veel nelja suure koti jagu asju. Õnneks tulevad need ise mõne aja pärast järgi.

Lugesin siin teiste blogijate vähetuntud fakte ja ma tundsin, et olen võlgu. Aga palun:

1. Ma ei oska jalgrattaga sõita. Võib-olla oskan ka, aga ei ole u 14 aastat proovinud.
   
2. Ma hoian hinge kinni, kui möödun sotsiaalselt tõrjutud inimestest ja profülaktika mõttes ka mõnest niisama kahtlasest kujust.
   
3. Mul on lapsepõlve trauma rosinatega. Iga väiksemgi rosina maitse ajab südame pahaks.
   
4. Ma saadan 50% vähem sõnumeid, kui saan.
5. Ma oleks pidanud minema midagi muud õppima.
   
6. Mulle tehti abieluettepanek juba esimeses klassis - ma ütlesin viisakalt ära.
7. Ma olen loomulikult brünett.
8. Ma ei ole kunagi narkootikume tarvitanud, jah, kanep on ka narkootikum.
9. Mul on väiksemat sorti entomofoobia, kui sääsed ja kärbsed välja arvata. Eriti hull on asi mesilaste ja herilaste ning kõva koorikuga putukatega. Ja muidugi ka kõik ämblikud. Ma olen võimeline sõitvas autos sõna otseses mõttes lakke ronima.
   
10. Ma ei salli rutiini ja ma tüdinen väga kiiresti. Vahel hea, vahel halb.
    
11. Mul on vaimselt raske lasta lahti asjadest, st et kui midagi on minu silme alt väljas, siis ma pean pidevalt sellele mõtlema ja kujutan kogu aeg ette, mis oleks, kui see miski kaduma läheks. Ntx pagasi paigutamine kohta, mis on minu käe- ja silma ulatusest väljas. Ma tunnen, et ma ei oma siis piisavalt kontrolli oma valduste üle.
12. Tegelikult olen ma uskumatult aus inimene.
    
13. Ma armastan lapsi, aga hetkel on lapsed head ainult piiratud ajal ja piiratud koguses.
14. Ma talun rumalust ainult distantsilt. Lähemal viibimine tekitab minus meeletut sarkasmi.
    

Õpi, õpi hoolega, siis saad.. ..midagi ikka saad!

Baby I like it!

I can cook too!

Siia juurde mõelda veel üks mõnusalt krõbe Gruusia leib ja head isu!
Ma suutsin isegi ennast üllatada selle kanaga. See oli ausalt maailma parim kana, mida ma kunagi söönud olen! Hea, et ma poolgi jõudsin ära süüa. mmm..

..Then I see you standing there
Wanting more from me
And all I can do is try..

Käbi siiski kukkus kännu lähedale!

Sõnatu! Ma olen tõesti positiivselt üllatunud. Mitte et Mihkel Raud mulle enne tema raamatu "Musta pori näkku" lugemist vähem oleks meeldinud, lihtsalt nüüd meeldib ta mulle veel rohkem. Mulle kohutavalt meeldib see, kuidas ta kirjutab. Otse, keerutamata ja ilustamata tõde. Samuti ei saa jätta märkimata, et ta laused on tõesti kolme kilomeetri pikkused.

Kilekott? - Ei aitäh!

"Seda kilekotti ei ole vaja, aitäh!" üritan olla viisakas. Mille peale müüja vaatab mind altkulmu mis-sul-viga-on pilguga ja eemaldab tülika lisa liigutusega kilekoti, mis ei oleks üldse lisa liigutus olnud, kui ta poleks kohe alguses omi järeldusi teinud. Jõudes järgmise kilekoti väärilise esemeni ja tehes taaskord täiesti valed järeldused, olen ma sunnitud ennast kordama: "Seda kilekotti ei ole vaja!!" Nüüd juba märgatavalt segadusse sattunud müüa paneb kilekoti pahaselt tagasi. Tema ei küsi ja mina ei vaevu selgitama. Aga ta ei jäta seda nii! Ta leiab veel ühe asja, mille võiks kilekotti pista. Ta on selles üsna osav ja vähemalt sama järjekindel kui mina. Aga ma ei jäta ka jonni: "Aitäh, ma tõesti ei soovi neid kilekotte!" Müüja naeratab oma peale makstud naeratust ja loobub lõpuks mulle kilekotte kauba peale pakkumast.
Ma olen igati nõus, et asju, mis on kergelt purunevad või pakendis mitte püsivad, on enda aja kokkuhoiu ja puhtuse säilitamise eesmärgil asjalikum kilekotiga piirata. Nagu näiteks kergesti karbist väljuvad saltid, õlises pakis kala, kilepakis kohupiim jms. Kuid milleks toppida kilekotti ümber täiesti konstantselt pakis püsivatele kohukestele, mittesöödavate koortega puuviljadele, kui sa ei osta neid just üle kolme. Välja arvatud banaanid ja suuremad ümmargused viljad. Lõppkokkuvõttes ei saa neist liigsetest kilekottidest keegi kasu: poe kilekotitagavara väheneb, minu prügikast täitub kiiremini ja vaevalt, et maakera ka selle üle nüüd rõõmust käsi plaksutaks, kui tal need oleks - goeloogide sõnul ei ole. Ainus, kes sellest kasu võib saada, on kilekottide tootja ja edasimüüja. Ma tõesti ei näe vajadust nii kaudse heategevusega tegeleda.

Tänapäeva tuhkatriinu

Mulle ei meeldi need muinasjutud, mis lõpevad liiga hästi, et tõsi olla, sest need tekitavad meis tunde, et päris elus võib ka kõik muinasjutuliselt lõppeda. Tegelikult aga nimetatakse munasjutte põhjusega muinasjuttudeks, sest päris elus ei lähe kunagi nii. Õige prints jalutab sinust mööda vale printsess käevangus ja kaduma läinud kinga ei tule keegi sulle koju järgi tooma. Parimal juhul lonkad ilma kinga ja printsita koju, halvemal juhul astud endale klaasikillu jalga ja lõpetad lossi asemel traumapunktis. Vot sulle muinasjuttu!

What woman want?

Sellele oleks oluliselt lihtsam vastata, kui ma isegi teaks, mida ma täpselt tahan. Ma tahan, et kõik oleks hästi, aga mis on hästi, seda ma veel päris täpselt ei tea. Võib-olla kui inimene hakkab soovima profülaktika mõttes sünnipäeval küünlaid puhudes ja langevat tähte nähes, et kõik läheks hästi, on tal juba kõik olemas ja ta ei oskagi enam midagi soovida. Muidugi võiks soovida endale blahnikuid, kõige uuemat Mercedest või Angelina Jolie huuli, aga see oleks liiga keskpärasne (mitte et Manolo Blahnik või uus Mercedes-Benz oleks keskpärane) ja lihtne sellele, kes seal kuskil neid soove täidab. Seda kõike saaks suure tahtmise korral endale ise ka hankida. Soovida tuleb midagi, mida ise täita ei saa. Ma tahan üldse millegipärast alati seda, mida ma ei saa ja kui saan, siis ei taha enam. Raske juhtum - ma tean! Muidugi on ka teatavaid erandeid, kui ma võin pikalt olla rõõsa ja rahul, aga see on juba teine jutt. Tegelikult ma usun, et inimene võib saada kõik, mida ta iganes tahab, kui tal on piisavalt tahtmist ja järjekindlust. Oma teooria kinnituseks avastasin ka filmi The Secret, mis õpetab elama selle tõe alusel. Uskumatu, et nad on teinud mitu aastat hiljem sellest filmi, kui ma elan juba ammu sellise mõtteviisi järgi. No kus nad sellega varem olid? Aga film ise on hea. Põhineb Abraham-Hicksi õpetustel ja räägib positiivsest mõtlemisest ning kuidas läbi selle on võimalik saavutada kõik, jah, kõik! Tegelikult nii ongi: kõik on kinni mõtlemises. Mõtle enda omaks Bugatti Veyron või siis mõni kättesaadavam eksemplar, kui sul on kiire ja see on sinu! Inimnene, kes kujutab soovitud asja juba enda omana, saavutab selle varem või hiljem tänu teadlikult ja rohkem küll alateadlikult sooritatud sammudega soovitud eesmärgi suunas. Sama kehtib ka mittemateriaalsete soovide puhul. Samuti on kõik haigused seotud meie mõtlemisega. Inimene võib endale mõelda kasvõi kõik maailma haigused. Alustades seagripist, jõudes välja malaariani ja lõpetades tavalise liigesepõletiguga. Inimene on täpselt nii terve, kui ta mõtleb end olevat. Ma üldse ei imesta, et kõik kes lähevad arstiks õppima avastavad oma esimeses patolooga loengus end põdevat korraga kõiki teadaolevaid ja veel teadaolematuid haiguseid. Seega pean ma paremaks mitte end selle koha pealt harida. Ilmselt sellepärast ja veel paljudel teistel põhjustel, kaasa arvatud, et ma kardan paaniliselt kõiki haavu, ei saanud minust arsti. Nimelt kui sa ei tea, et vereringe häirete tagajärjel võib tekkida pehmete kudede kärbumine ja selle tulemusena võid sa saada lamatised, siis sa ei hakka mõtlema isegi selle peale, kas sul võivad olla lamatised, mida sul suurima tõnäosusega siiski ei ole! Ok, köha ja nohu puhul on asi natuke teine, need sul lihtsalt on või ei ole. Kuid isegi siis ei võta ma tavaliselt rohtu, kui asi just väga hulluks ei kisu. Tegelikult suudab organism võidelda ise kõigega, kui seda ei ole juba tablettide ja kõige muu keemiaga ära rikutud. Isegi valuvaigistid on minu jaoks juba põhimõtteliselt täiesti välistatud. Valuvaigitsi kõrvaldab küll mõneks ajaks valu kui sümptomi, aga ei ravi selle tekke põhjust ehk valu allikat. Ilmselt sellepärast ei ole mul ka arsti juurde õnneks tihti asja. Me näeme siis, kui mul jälle mõne teatud ülemakstud paberi järgi vajadus tekib. Meenub siinkohal, et T.I ei laulunudki niisama: "You can have whatever you like" Aga tagasi alguses - define like?

Ma tunnen end lapsena, kes peab taldriku tühjaks sööma, et mõmmi sajandat korda pudru alt välja tuleks.

You know the difference between you and me?
Everything.
Do you know the reason why I left?
I was bored.
I'm sorry it just takes a little more
to hold my attention.

(Nikki & Rich - Next Best Thing)

Happily Never After

I'm one of those people that you have to keep your eye on or I'll wander off into the woods and forget to come back.

Säästev Eesti 21 (kell 10:05)

That's what you get when you let your heart win.

Deja vu .

My brand new unhealthy habit!

Ma ostsin täna poest juba teist korda kohvi. Küll šokolaadi maitselist, aga siiski. Mina, kes ma olen kohvi mitte sallinud täpselt nii kaua, kui ma mäletan. Tuleb tunnistada, et see polegi nii halb, kui ma olen kogu aeg arvanud. Tegelikult on see isegi päris maitsev! Küll rohke piimaga, aga siiski mõnus vaheldus kakaole, mis siiani on olnud üks vähestest kuumadest jookidest, mis mu menüüs alalist kohta omab.

Actually I'm pretty good in burning bridges.

Kui millegi pärast tundub nagu ma ei hooliks või mind ei huvitaks, siis ilmselt see nii ongi! Ma ei ole võlts ja ma ei teeskle, et miski mulle huvi pakub, kui see tegelikult seda ei tee! Ma ei ole manipuleeriv bitch. Tegelikult ma isegi ei oska seda. Aga üks asi, mida ma hästi oskan - on olla ükskõikne. Ma tunnen kuidas see iga päevaga aina enam süveneb ja süveneb. Ma ei tea kas asi on Tallinnas või inimestes mu ümber, kes on kohutavalt pinnapealsed ja enesekesksed, aga ma tean, et see avaldab mulle mõju. Täna, esimest korda terve elu jooksu (mitte et see pikk aeg oleks olnud), pritsis möödasõitev auto mind. Nimelt terve mu parem jalg allapoole põlve oli märg. Ja mu näos (ega terves kehas) ei liikunud isegi üksi lihas mitte. Hämmastama panev ükskõiksus minu poolt. Just no emotions!
Burning bridges, shore to shore. I just find myself walking away in opposite direction over and over again! And finally I know how to let things go..

Enjoy!

10 thing to do when you're home alone in Saturday!

1. Kuula valjult muusikat ja laula kõvasti ning valesti kaasa iga laulu ajal
2. Tantsi mööda elamist totakalt ringi
3. Unusta end kerge südamega riidesse panna
4. Loe ja naudi seda
5. Mine vanni, kui vanni pole, siis võta vannivaht kaasa ja mine dušši alla
6. Puuri seina sisse auk ja vaata mis naaber teeb
7. Tee üks kodune moeshow
8. Vaata oma lemmik sarja/filmi juba jumal teab mitmendat korda
9. Pea endaga maha üks pikk vestlus (sest kellegi teisega ju rääkida ei ole)
10. Kui elamises on mitu voodit, siis maga igas voodis natuke aega.

Little Miss Sunshine

It's time to say goodbye to Mr. snow!

Wow! Ma olin juba unustanud, milline kuiv asfalt välja näeb. Täitsa ilus teine.

Üks asi on nüüd on kohe päris kindel, et K töötab päikesepatareidega. Olen täna kohe eriliselt tubli olnud. Ma arvan, et ma olen ühe suure "midagi head" ära teeninud. Ty!

Meil on terve päev aken mõlemas toas lahti olnud ja uskumatu kui mõnus see on. Tunda on kevadelõhna. Ma tunnen lausa, kuidas lumi on alla andmas meelitavatele päikesekiirtele. Ja Maalehe ennustajad, kes väidavad, et lumi kaob alles mais, võivad heaga oma sõnad tagasi võtta! Varsti saab ju Kadriorgu jooksma minna! I just can't wait!

Hello Sunshine, it is nice to see you!

Big hot peppermint cocoa and tissiue box!

Aaaaaatsihh-atsihhhh-atsihh-atsihh! Samal ajal, kui kõik normaalsed inimesed istuksid kodus ja raviksid ennast, tulen mina kooli. Rääkige veel, et mul ei ole kohusetunnet! Kuigi Mõngel väidab järjekindlalt, et ma ei peaks üldse tema tunnis käima, kui ma kasvõi ühe päeva puudun, siis mina, vastupidiselt, käin erilise kangekaelsusega seal edasi. Meie tunded on ilmselt vastastikkused. Tema arvab endiselt, et kellelgi ei tohiks midagi tähtsamat E-K kell 8 hommikul teha olla, minul on asjast veidike teine arvamus. Las jääda!

You spin my head right round

Parem ajupoolkera – analoogiate mõistmine, asjade ettekujutamine, informatsiooni sünteesimine
Vasak ajupoolkera – analüüsimine, sõnastamine, ratsionaalne probleemide lahendamine

Kuidas harjutada aju kasutamist?
VASAKU AJUPOOLKERA OSKUSED

• Samm-sammult oma tegevuste planeerimine
• Filosoofia, juriidiliste kaasuste lugemine
• Ajakava koostamine erinevatele tegevustele
• Arvutiprogrammide kasutamine
• Detailne tulevikusündmuste visualiseerimine
• Nägude, karikatuuride ja maastikkude joonistamine

PAREMA AJUPOOLKERA OSKUSED

• Kellast loobumine töövälisel ajal
• Oma tunnete, intuitsioonide salvestamine ja nende täpsuse arvutamine
• Loobuma oma esialgsetest hinnangutest ideedele, uutele filmidele jne
• Metafooride kasutamine kirjeldades asju ja inimesi vestlustes või kirjutamisel

Mina suudan tänaseks selle silueti panna keerlema oma pilli järgi. Kõik on tegelikult kinni mõtlemises. Siiski heites esimese pilgu, hakkab ta minu jaoks keerlema päripäeva. Ju ma siis olen loova mõtlemisega. Samas pean ma end siiski üsna ratsionaalseks ja praktiliseks inimeseks. Mulle ei meeldi teha ebavajalikke ja mõttetuid asju.

Esimene samm, mida ma teha saaks oma vasaku ajupoolkera arendamiseks, oleks ilmselt osta kalendermärkmik ja hakata oma päevaplaani kirja panema, kuigi ma olen siiani seda tahtlikult vältinud. Esiteks treenib see mälu, kui sul on vaja meeles pidada palju tähtsaid ja vähem tähtsaid asju. Muidugi on alati oht, et mõni tähtis asi ununeb seejuues tegemata, aga no ju ta siis ei olnud nii tähtis, et meelest julges minna. Teiseks ei meeldi mulle asju planeerida, kui kõik läheb tavaliselt niikuinii teisiti, ja neid veel vähem kirja panna. Tüütu, kas pole?! Mu päevaplaan muutub tavaliselt 10 korda päevas ja miks üldse keegi peaks teadama, kui isegi mina seda ei tea, mida ma teen näiteks homme kell 2?! Ja siis küsige veel minult, mida ma teen nädalavahetusel? Ma võin öelda, mida ma tahaksin teha, aga ma ei garanteeri, et see ei erine kardinaalselt sellest, mida ma tegelikult teen. Samuti ei meeldi mulle mu käekiri ja milleks siis seda endale iga päev silma alla hõõruda? Kuigi kunagi tuleb mul ilmselt see samm ette võtta ja üks notebook endale hankida. Noh teate ju küll, vanusega pole enam mälu see, mis ta kunagi oli ja mäluprintsessist saab unustustesse vajunud kuninganna.

Mikk Saar ja suur karp jäätist

Ma olen alati mõelnud, et peaks midagi head koju ostma, juhul kui õhtul peaks tulema isu midagi nosida. Mõeldud tehtud! Aga iga kord lõpeb see paraku sellega, et ma söön selle kõik enne ära, kui mul jõuab üldse isu, midagi näksida, tekkida. Ei erinenud ka tänane eelnevast. Jäätis maitses üllatavalt hästi ning uni peale seda veelgi paremini. Nägin unes Mikk Saart ja et me tantsisime klubis. Mikk Saar sattus mu unenäosse ilmselt seetõttu, et nägin teda täna koolis. Btw tal on kole kott ja ma tean, mis ta täna lõunaks sõi. See mida ma ei tea, on aga see, mida ma selle teadmisega peale peaks hakkama?! You tell me. Minu hommiku- ja lõunasöögiks oli kana-karri pirukas, mis on muide üle mõistuse hea - soovitan soojalt (võta kuidas tahad) ja mille söömist olude sunnil ja aja puudumise tõttu alustasin umbes kell 11 ja lõpetasin umbes täpselt kell 2. I call it brunch. Õhtusöögiks oli poolik burger ja jäätis. Õnneks ma toitun suhteliselt mitmekesiselt. Peale uinakut jäi veel 2 õuna teadmata kadunuks minu külmikust. Nüüd on küll kõht liiga täis. I need to throw up! Okok, nali - the bad one. Kusjuures mulle meeldiks see isegi. Then I could eat over and over again. Aga siiski, võttes arvesse kõiki plusse ja miinuseid, olen ma otsustanud tervise kasuks. Jah, kohutav tõde, ma olen tõesti kaalunud seda varianti. Tegelikult olen ma avastanud, et ma ei vaja üldse nii palju toitu - mulle lihtsalt meeldib süüa. All the f*cking time. Head isu!

Not so old bag with brand new look!

Morning thoughts

Ma pean inkasse minema, ma ei ole juba 2 nädalat seal käinud! Külm on teki alt väljas. Ei taaaahaaa! Siin on nii hea, magaks veel. EI! Prrr! Nii süüa pole aega. K*radi saapalukk. Väljas ei olegi nii soe, kui tundus. Miks see jää nüüd siin peab olema, ma eelistaks lund. Ei no muidugi, tramm läheb jälle nina eest minema. Millal ma küll jälle joosta saan? Miks koer just keset teed oma häda peab tegema?! Rõve! Trenni tahaks minna. Ahjaa.. täna peab MFs ära käima. Miks see tramm juba ei tule?! Lõpuks! Ma ei julge istuda, pärast ei saa püsti. Tore, jälle mingi vanamees. Miks ta minuga räägib? Ma ei taha sinuga rääkida. Kas ma tõesti olen seda nägu, et ma tahaks sinuga hommikul kell 8 suhelda, mitte et see nähtus päevaga paraneks! See post sobib ka seismiseks, võid seal üksi istuda. Tropimagnet! Nagu ikka Kadrioru tramm läheb just siis, kui minu oma alles jõuab. Murphy on mu sõber, endiselt! Punane tuli. Parimad sõbrad nagu näha. Me teeme kõike koos. Oh, lahe müts! Ilusad juuksed! Tahaks kaa! Mis asi see on? Külm on! Oh, õnneks juba tulebki uus. Kuhusatrügid?? Mul on uus foobia - trammitrepid. Nõme sula, jalad ka märjad. Tahaks hüpata üle lompide. Tuttav nägu! 5 korrus. God bless stears! Oh kuidas see mu seljale meeldib. Ma pole vist kunagi nii aeglaselt inkasse läinud. Mitte et mul sinna isu oleks kiirustada. Tsau H! Loodan, et sa ei näe, kuidas ma siin venin nagu tigu. Jälle see Mõngel jääb hiljaks! Peaks hakkama ise ka hiljem tulema. Kas mulle tundub või ta jõllitabki mind?! Mis mul viga on? Püksilukk on ikka kinni? No mida?! Normaalne, K ei jõudnudki inkasse. Magab raudselt! Oeh, jälle mul pole töölehte, õpetaja ka ei anna, selge. "Kas ma siia võin istuda, mul ei ole seda lehte?". Uni on! Millal see tund läbi saab?! Miks ta seelikuga jalad harkis istub? Miks siin klassis kella ei võiks olla? Käekellast on ikka kahju, küll oleks praegu hea kella vaadata. Loodan, et uus omanik on rahul! Issand tal on hullem käekiri kui minul! On see üldse võimalik?! Järelikult on? "Mis täht see on?". Ahaa.. ma arvasin, et m. I ütleb ka pidevalt ahaa. Kõht on tühi! "Kas ma võin seda paljundada?". Ma räägin täna kuidagi palju. Jälle koriseb. Oleks pidanud ikka sööma! Huvitav, mis ta nimi on? Kuidas ma ta homme ära tunnen? Las jääb! Nii kodutöö. Easy! "Head aega!"

Nagu Jan Uuspõld ütles: Kui mehed peaksid naiste mõtteid mõtlema, siis meeste pea lihtsalt plahvataks nagu pomm.

Things that best friend MUST NOT do!

Parim sõber ei tohiks sind alt vedada. Parim sõber peaks ütlema, et ta saab aru, isegi kui su jutt kõlab täiesti hullumeelsena. Parim sõber on see, kes toob su tagasi maa peale. Parim sõber tuleb sinuga koos pimedasse metsa pissile, kui sa kardad. Parim sõber pissib sinuga koos, mis siis et häda ei ole. Parim sõber jääb sõbraks ka siis, kui sul ei ole peale tema enam midagi ega kedagi. Parim sõber ei tohiks sebida sinu tüdruku/poisiga, isegi siis kui ta on sinu EKStüdruk/poiss.

Keda me siis õigupoolest peame oma parimateks sõpradeks?! Mina armastan öelda, et mul on palju tuttavaid aga ainult mõned sõbrad ja neil hoian ma kiivalt silma peal. Samas ei teeks üldse paha, kui S oma parimatest parima leeri kriitiliselt üle vaadaks?!

"Tema bemmil on uued kummid"

Ma olen alati mõelnud, et huvtav millised on need inimesed, kellele see laul meeldib. Aga kunagi pole ma mõelnud, kes selle loo oma telefoni helinaks võiks panna?! Ma pole isegi selle peale tulnud, et keegi üldse võiks seda teha. Aga täna tuli see ise mu mõtetesse. Nimelt on keskealine bussijuht just see, kes sellise laulu oma telefonihelinaks valib. Ma ei ole kindel, kas ta bussil olid uued rehvid või kas tal üldse bmw on?! Äkki on see hoopis ta salasoov - saada oma bemm ja/või siis sellele uued kummid - või noh, mis nii salajane enam, kui sellest tervele bussile teada antakse. Nael kummi!

Moss-moss

Peegelpilt!

Kui annad lapsele kommi ja võtad seejärel ära on tulemus teada. Kui oled harjunud liikuma ja elu heidab su teele takistuse on see paras piin. I'm bored! Ma ei jõua, ei taha, ei suuda enam istuda ja lamada. Tahaks trenni minna, toast välja, isegi kooli tahaks minna. Aga katse Tln'a minna failed miserably. Endiselt siin samas. Peaks õppima nagu tavaliselt, aga ma ei suuda keskenduda. See lihtsalt ei paku mulle huvi. Seega ma istun siin edasi, sama nägu peas ja sunnin end lugema materjali, mis on kergelt öeldes boooooooooooooooring!

Day four!

Ilmselt kuulis terve maja kuidas K öösel voodisse läks. Lisaks sellele sai ema ka veel šoki! Ei, ärge mõistke mind valesti, ma ei toonud võõrast meest koju, isegi tuttavat meest ei toonud. Nimelt olin ma juba poolel teel voodisse, kui selgus, et mu seljale ei meeldinud see ilmselt üldse, et ma nii vara voodisse tahan minna ja seega otsustas ta väga häälekalt sellest ka märku anda. Ma kohe ei teadnudki, mis ma siis tegema peaks, kas edasi või tagasi minema. Otsustasin tagasi kasuks. Teisel katsel lähenesin voodile teisest küljest. Much better!

Day three!

Hommikul poole tunniga voodist välja - kiiret pole! Täna sai siis tänu M'i abile koolis suure vaevaga käidud ja paberid ära viidud. Ilma abita ei oleks küll kuhugi saanud. Seega jään sulle eluaeg tänuvõlglaseks. Siis tegi M veel meile süüa ka. Good day! Aga üks katsumus seisab veel ees. Nimelt on vaja asjad pakkida ja umbes 1,5 tundi autos istuda. Sisse ja välja saamine on juba teine lugu, millest kõneletakse teisel ajal ja teises kohas. Mina, kes ma kunagi valuvaigistit ei võta, olen täna juba 2 tükki ära söönud. Ilmselt läheb üks veel õhtusöögiks. What a joy!

Day two!

Naerge või ärge naerge, aga see pilt on hetkel üsna mina. Aga naermine on praegu rohkem kui kahjulik minu tervisele. Seega ma tungivalt palun teid mitte nalja teha. Igasugused tondipüüdjatest tolmuga sõdijad ja "hei kuule vigane!" jäägu järgmisele nädalale. Aitäh! Aga mis seal ikka, Milana raamat ja küpsised parandavad kõik haavad, ausalt ka, you should try!

Brr! It's cold in here!

Fakt, et meil on sama palju miinuseid kui Miamis sooja, paneb juba lõdisema. Miks ma küll sündisin valel pool ekvaatorit?! Aina enam leiab kinnitust see, et ideaalne elukoht minu jaoks oleks NY. Seal on suvel mõnusalt soe, kevad ja sügis on ilusad ning talvel tuleb natuke lund ka! Pretty perfect to me! Samuti see kultuur ja tänavamood, kuidas inimesed julgevad riietuda ja ei ole kinnised. Ärge mõistke mind valesti, mulle meeldib Eestis, aga vahel on tunne nagu midagi jääks puudu..

..I adore all of God's creatures and the metaphors that they inspire, but... those butterflies have got to be murdered! I'm starting tomorrow!

Rekord koolis käimises

Läksin mina siis ilusti eile hommikul, nagu tubli koolilaps kunagi, kell 8 inglise keelde. Peale seda on meil uues tunniplaanis paus. Käisin veel vanalinnas ja läksin siis koju. Pakkisin kõik trenni asjad kaasa ja läksin uuesti kooli.. aga oh üllatust, õppejõud arvas, et 30 minutiline loeng on enam kui küll.. seega tekkis uus paus. Läksime L'iga minu juurde ja raiskasime kolm väärtuslikku tundi oma elust põhimõtteliselt mitte millegi tegemisele. Aeg seal maal, võtsin uuesti oma trenni koti ja läpaka, ning taaskord kooli poole. See õppejõud aga arvas, et ei ole üldse mõtet kohalegi ilmuda! Naiiiissss, et ta meile ka teada andis, et esimene loeng on tema meelest ilmselgelt ülehinnatud! Teadmiseid ikka kogu raha eest! Taaskord koju tagasi! Päev lõppes sellega, et ma ei jõudnudki trenni, sest ma olin kogu sellest edasi-tagasi mõttetust trampimisest nii väsinud ja tüdinenud ning neljas kord kodust välja minna tundus kuidagi absurdse ja totakana!

Winter wonderland

Päike paistab, väljas on -3 kraadi, lumi on maas - no natuke liiga palju on seda viimast, but I'm not whining! Vahelduseks käredale pakasele on see lausa paradiis! Saab käia jälle inimlikult riides, mitte nagu kubujuss: 3 kihti riideid seljas, aga ikka on külm. I just love this weather!

Trollibussi seiklused

Huvitav kas ma tõesti näen välja nagu ma tahaks hirmsasti lobiseda sinuga?! I guess NOT! Hoolimata minu arvamusest, küsis täna üks vanem mees, ma julgen eeldada, et vanaisa, minu käes, et kuidas see pilet sinna ID kaardile saab? Ma siis selgitasin lühidalt, aga mida vähem mina rääksin, seda rohkem tema küsis. Lõpuks jõudsime me selleni, et Tallinnast väljaspool elavatele tudengitele ei tohiks olla erinev pileti hind. Mulle see vanaisa meeldis! Aga kahjuks mitte kõik ei ole sama toredad. Enamasti arvavad need tädikesed ja onukesed, et nemad on kindlasti 100x rohkem väsinud kui noored. Huvitav, mis annab neile aluse seda arvata?! Noortel on tavaliselt selja taga pikk koolipäev ja ees võib-olla trenn või veel tööpäev, aga pensionärid tihti tähtsustavad üle oma retke toidupoodi või turule. Mul on väga hea meel, et nad liiguvad ja saavad ise hakkama, aga milleks olla seejuures kuri ja pahur ning viriseda, kui väike poiss, kellel on kaasas suurem kott kui ta ise, julgeb istuda ühistransporids? Sõida ise ja lase teistel ka väärikalt sõita! Ma ei taha näida virisejana, aga üks asi on veel, mis mind ikka aeg-ajalt hämmastama paneb. Kuidas inimesed mõtlevad, et nad saavad bussi peale, kui nad seisavad ukse all tropis ees. Surnud ring ju: nii ei pääse keegi ei sisse ega välja. Думать нада не прыгать!

Loo moraal!

Juku on rahvast täis bussis endale istekoha haaranud.
Kõrval seisab
vanatädi ja muudkui ohib.
Viimaks küsib Juku: “Mis teil viga on? Kas jalad
valutavad?”
''Valutavad, valutavad...'' vastab tädi.
"Aga tädi, kui teie väike olite, kas te pakkusite vanainimestele istet?''
''Pakkusin pojake, pakkusin!'' '
'No näete - seepärast valutavatki!''

I just need to learn how

to let things go..

..before they get ugly.

Get Rich or Die Tryin'

Trammiga koju sõites jälgisin lihtsalt enda lõbustamiseks reisisaatjat, kes näitas üles teeseldud huvi ühissõidukis toimuva vastu. Aga teatud imelikul ja iroonilisel viisil paistis ta isegi olevat õnnelik töö üle, mis on ilmselgelt loodud ainult tema jaoks. Tegelikult tekkis mul küsimus, et kas ta on päriselt ka õnnelik? Kas see ongi see, mida ta elult tahab? Mismõttes tahtsin lapsena saada reisisaatjaks?! Aga tegelikkus on see, et paljud, isegi liiga paljud, inimesed ei oskagi midagi muud elult tahta. Nad ei pinguta parema elu nimel. Hirmus, aga inimesed ongi rahul sellega, kui saavad esmaspäevast reedeni 9-5ni tööl käi ja teenivad seejuures miinimumi või natuke üle selle. Elab ära küll, aga mis elu see on?! See mugavus, mille tagab meile rutiin, võib tunduda turvaline, kuid lähemal vaatlused selgub midagi muud. Ma mõtlen hirmuga, et ma ei taha olla see kontori inimene, kes käib päevast-päeva tööl, teeb iga järgmine päev täpselt sama, mis tegi sellele eelneval päeval ja ootab ilmselt mitte kunagi saabuvat ametikõrgendust. Reisisaatjast ilmselt trammijuhti ei saa ja müüa juhatajaks edutamise asemel võetakse väljastpoolt vastava haridusega inimene. Taaskord meenub mulle Robert Kiyosaki raamat "Rikas isa, vaene isa", kus rääkis sellest, kuidas lapsed veedavad aastaid iganenud haridusüsteemis ja õpivad aineid, mida nad ei hakka iialgi kasutama, ning valmistuvad eluks, mida pole enam olemas. Tänapäeva koolides koolitatakse lapsi töötama hommikust õhtuni ja vahelduse mõttes õhtust hommikunigi. Mitte et ma ei pooldaks haridust - see on vajalik, aga selle süsteemiga tuleks midagi tõsiselt ette võtta. Lastele õpetatakse, et tuleb õppida selleks, et leida hea töökoht, mis ei ole üdini vale, kuid mitte ainuke lahendus! Hea küll, paremat ei leia, võta seegi, aga sellisel juhul ei tohiks see lõppeda ilmselgelt üle jõu käiva majalaenu ja autoliisinguga ning kui sa siis piisavalt vara ei taipa, et sina ei taha olla üks neist ja ei astu rongilt maha, siis avastad sa järgmisel hetkel end metallrattakeses jooksmas nii kiiresti, kui jalad jaksavad. Kuid see ei lõpe veel sellega, järgmisel hommikul leiavad nad end samast puurist ja lõputu võidujooks aja ja rahaga võib alata. Well done! Tänu sellele raamatule mõistsin mina, et laenuga soetatud asjad ei ole mitte meie vara vaid kohustused. Need kohustused on päris ahvatlevad, kuid ma eelistaks omada neid vara mitte kohustustena. Hamstrid oma 40x40 puurides näevad liiga ahistatud välja, et seda teed minna!

Käib töö ja vile koos.

Ja nii need lapsed trammi uste vahele jäävadki!

Killud lubasid õnne tuua?!

Esimene asi, mis ma täna hommikul peale äratushelina kuulsin, oli klirin. Nimelt olin ma nii tore olnud, et jätsin klaasi täpselt telefoni kõrvale. Lucy me, see oli tühi - vähem koristamist! Ja kui ma siis hommikul, silmad veel pooleldi kinni, telefoni järgi haarasin, see klaas lendaski. Vahemärkusena: kui isegi klaasiklirin ei suutnud mind äratada, siis mis üldse suudab?! Aga kuna see oli mu lemmik klaas ja terve tuba oli klaasikilde täis(siiani leian neid siit), siis nüüd ma siin istun ja ootan oma lubatud õnne :D

I eat it for lunch!

Last minute panic

Ja nii igal õhtul enne eksamit/testi/tähtaega.

If you had one shot, one opportunity

Mis sellest, et kõik räägivad kuidas vigadest õptakase, tegelikult on sul ainult 1 võimalus ja kedagi ei huvita, et sa alles õpid. Kogemus puudub, aga esimese korraga peab õigesti mängima. Riskima kõigega. Esimese korraga peab tabama, sest teist võimalust ei anna keegi. Hüpoteetilise ajamasina peale lootma jääda, mis annaks meile uue samasuguse võimaluse, oleks enam kui rumal, sest isegi tänapäeva füüsikateadlased ei ole suutnud tõestada, kas ajaränd oleks üldse teoreetiliselt võimalik. Seega oleme me ikkagi tagasi ühe võimaluse maal. Vead andestatakse ja eksimine on inimlik, aga siiski tuleb iga võimalus ainult üks kord elus. So you only get one shot, do not miss your chance!

Classy Bitch

You are a classy bitch. You get the job done without being too upfront about it. You fight secretivly, and the effect doesn't last for a few days, it lasts a lifetime. You won't usually use your fists, but instead you can use your brain since you're very smart. You have people wrapped around your finger and most people are fooled by you. First impressions don't mean much, because you're not what people expect. You know how to run the game.

I don't like you anymore!

Ma arvan, et ma sõin just maailma suurima kotitäie mandariine ära. Kõht valutab ja isegi see pilt ajab mul, mandariini hullul (loe: sõltlasel), südame pahaks. Ma arvan, et selleks hooajaks on minu ja mandariinidega KÕIK!