Actually I'm pretty good in burning bridges.

Kui millegi pärast tundub nagu ma ei hooliks või mind ei huvitaks, siis ilmselt see nii ongi! Ma ei ole võlts ja ma ei teeskle, et miski mulle huvi pakub, kui see tegelikult seda ei tee! Ma ei ole manipuleeriv bitch. Tegelikult ma isegi ei oska seda. Aga üks asi, mida ma hästi oskan - on olla ükskõikne. Ma tunnen kuidas see iga päevaga aina enam süveneb ja süveneb. Ma ei tea kas asi on Tallinnas või inimestes mu ümber, kes on kohutavalt pinnapealsed ja enesekesksed, aga ma tean, et see avaldab mulle mõju. Täna, esimest korda terve elu jooksu (mitte et see pikk aeg oleks olnud), pritsis möödasõitev auto mind. Nimelt terve mu parem jalg allapoole põlve oli märg. Ja mu näos (ega terves kehas) ei liikunud isegi üksi lihas mitte. Hämmastama panev ükskõiksus minu poolt. Just no emotions!
Burning bridges, shore to shore. I just find myself walking away in opposite direction over and over again! And finally I know how to let things go..

Enjoy!