I just need to learn how
to let things go..
..before they get ugly.
Posted by K . at 14:32 0 comments
Labels: mõmmi
Trammiga koju sõites jälgisin lihtsalt enda lõbustamiseks reisisaatjat, kes näitas üles teeseldud huvi ühissõidukis toimuva vastu. Aga teatud imelikul ja iroonilisel viisil paistis ta isegi olevat õnnelik töö üle, mis on ilmselgelt loodud ainult tema jaoks. Tegelikult tekkis mul küsimus, et kas ta on päriselt ka õnnelik? Kas see ongi see, mida ta elult tahab? Mismõttes tahtsin lapsena saada reisisaatjaks?! Aga tegelikkus on see, et paljud, isegi liiga paljud, inimesed ei oskagi midagi muud elult tahta. Nad ei pinguta parema elu nimel. Hirmus, aga inimesed ongi rahul sellega, kui saavad esmaspäevast reedeni 9-5ni tööl käi ja teenivad seejuures miinimumi või natuke üle selle. Elab ära küll, aga mis elu see on?! See mugavus, mille tagab meile rutiin, võib tunduda turvaline, kuid lähemal vaatlused selgub midagi muud. Ma mõtlen hirmuga, et ma ei taha olla see kontori inimene, kes käib päevast-päeva tööl, teeb iga järgmine päev täpselt sama, mis tegi sellele eelneval päeval ja ootab ilmselt mitte kunagi saabuvat ametikõrgendust. Reisisaatjast ilmselt trammijuhti ei saa ja müüa juhatajaks edutamise asemel võetakse väljastpoolt vastava haridusega inimene. Taaskord meenub mulle Robert Kiyosaki raamat "Rikas isa, vaene isa", kus rääkis sellest, kuidas lapsed veedavad aastaid iganenud haridusüsteemis ja õpivad aineid, mida nad ei hakka iialgi kasutama, ning valmistuvad eluks, mida pole enam olemas. Tänapäeva koolides koolitatakse lapsi töötama hommikust õhtuni ja vahelduse mõttes õhtust hommikunigi. Mitte et ma ei pooldaks haridust - see on vajalik, aga selle süsteemiga tuleks midagi tõsiselt ette võtta. Lastele õpetatakse, et tuleb õppida selleks, et leida hea töökoht, mis ei ole üdini vale, kuid mitte ainuke lahendus! Hea küll, paremat ei leia, võta seegi, aga sellisel juhul ei tohiks see lõppeda ilmselgelt üle jõu käiva majalaenu ja autoliisinguga ning kui sa siis piisavalt vara ei taipa, et sina ei taha olla üks neist ja ei astu rongilt maha, siis avastad sa järgmisel hetkel end metallrattakeses jooksmas nii kiiresti, kui jalad jaksavad. Kuid see ei lõpe veel sellega, järgmisel hommikul leiavad nad end samast puurist ja lõputu võidujooks aja ja rahaga võib alata. Well done! Tänu sellele raamatule mõistsin mina, et laenuga soetatud asjad ei ole mitte meie vara vaid kohustused. Need kohustused on päris ahvatlevad, kuid ma eelistaks omada neid vara mitte kohustustena. Hamstrid oma 40x40 puurides näevad liiga ahistatud välja, et seda teed minna!![]()
Posted by K . at 23:16 0 comments
Labels: 50 cent, aktiva, hamster, reisisaatja, Robert Kiyosaki, tramm
Esimene asi, mis ma täna hommikul peale äratushelina kuulsin, oli klirin. Nimelt olin ma nii tore olnud, et jätsin klaasi täpselt telefoni kõrvale. Lucy me, see oli tühi - vähem koristamist! Ja kui ma siis hommikul, silmad veel pooleldi kinni, telefoni järgi haarasin, see klaas lendaski. Vahemärkusena: kui isegi klaasiklirin ei suutnud mind äratada, siis mis üldse suudab?! Aga kuna see oli mu lemmik klaas ja terve tuba oli klaasikilde täis(siiani leian neid siit), siis nüüd ma siin istun ja ootan oma lubatud õnne :D 
Posted by K . at 01:15 0 comments
Labels: õnn
Mis sellest, et kõik räägivad kuidas vigadest õptakase, tegelikult on sul ainult 1 võimalus ja kedagi ei huvita, et sa alles õpid. Kogemus puudub, aga esimese korraga peab õigesti mängima. Riskima kõigega. Esimese korraga peab tabama, sest teist võimalust ei anna keegi. Hüpoteetilise ajamasina peale lootma jääda, mis annaks meile uue samasuguse võimaluse, oleks enam kui rumal, sest isegi tänapäeva füüsikateadlased ei ole suutnud tõestada, kas ajaränd oleks üldse teoreetiliselt võimalik. Seega oleme me ikkagi tagasi ühe võimaluse maal. Vead andestatakse ja eksimine on inimlik, aga siiski tuleb iga võimalus ainult üks kord elus. So you only get one shot, do not miss your chance! 
Posted by K . at 18:39 0 comments
You are a classy bitch. You get the job done without being too upfront about it. You fight secretivly, and the effect doesn't last for a few days, it lasts a lifetime. You won't usually use your fists, but instead you can use your brain since you're very smart. You have people wrapped around your finger and most people are fooled by you. First impressions don't mean much, because you're not what people expect. You know how to run the game.
Posted by K . at 18:17 0 comments
Ma arvan, et ma sõin just maailma suurima kotitäie mandariine ära. Kõht valutab ja isegi see pilt ajab mul, mandariini hullul (loe: sõltlasel), südame pahaks. Ma arvan, et selleks hooajaks on minu ja mandariinidega KÕIK!
Posted by K . at 23:11 0 comments
Kaks kaitseväelast "lõbustasid" mind oma juttudega "sõjaväest". Iga teine lause sisaldas sõna: sõjavägi! Ma kaotasin lausa ajataju, et hetkel täpselt öelda kaua ma seda kuulama pidin :D. Aga see selleks. Mind pani muigama hoopis see, et kuidas ajateenijad ei tea nii elementaarset asja, et Sõjaväge ei ole Eestis alates taasiseseisvumisest! Aga nemad endiselt: "Sõjaväes tegime seda ja sõjaväes õpetati meile.. janiiedasi" Mina siis, blond neiu, julgesin väita, et Eestis ei ole sõjaväge, et millest te siin üldse viimased 2 tundi jahunud olete?! Alguses olid härrad kõigutamatud! Kui aga üks teine noormees ka minu juttu kinnitas, siis lubasid härrad sõjaväelased fakte kontrollida! Taaskord elav näide diskrimineerimisest. Lovely! Soovitasin neil seepeale heita pilk peale kutsele, mis neid nö sõjaväkke kutsus ning siis mõtiskleda, et miks nad siis kõik ikkagi Kaitseväkke läksid :D
Seda juttu kirjutades meenus mulle, et Eesti Kaitseväes on protsentuaalselt rohkem venelasi kui eestlaseid. Mitte et ma mingi rassist oleks, aga huvitav kas nende kaitse Eesti riigile kestab sama kaua kui rahu?! Karm aga tõsi: me koolitame endale potensiaalseid vastased! :)
Posted by K . at 00:17 0 comments
Lausa hämmastav milline huvi inimestel sinu elu vastu võib olla. Tänapäeva moodsas maailmas on selle haiglase uudishimu rahuldamieks loodud lausa mitmeid interneti lehekülgi, kus saab huvi tunda absoluutselt kõige liikuva ja mitte liikuva vastu. Mis muide on ääretult suuremeelne, et keegi ka selle eest hoolt kannab! Kes käib, kus käib, kellega käib janiiedasi - uudishimul ei ole piire! Ja kindlasti leidub siis mõni, kes arvab, et mu elu on veel liiga igav ning nuputab mõne "põneva" loo sinna juurde. Ma tänan selle eest! Ilmselt sureksin ma ilma teieta igavusse või siis mitte! Fascinating! Ja mina veel arvasin, et need asjad jäid keskkooli - suur illusioon. Kuid ilmselt tuleb mul taaskord oma eksimust tunnistada, sest nagu näha, ei ole need lapsikused kaugeltki läbi! Ei aita siin isegi suurem linn mitte, rääkimata sellest, et oleks aeg täiskasvanuks hakata! Vanust ju juba nagu peaks olema?! Aga ilmselt ei käi kõigil need kaks asja käsikäes :) Huvilised järgnevad sulle ja suurendavad oma huvi vastavalt vanusele. Siinkohal astun mina karussellilt maha. Vabandan veel ette ka, kui ma kedagi solvan, kuid mind tõega ei huvita, mis autoga keegi sõidab ning kas ta on 5 kg juurde võtnud, sest ta nüüd liigub vähem jala ja vanaema küpsetab rohkem või on kellelgi uus silmarõõm ja ta ütles teisele nii või ei öelnud ka. No so what! Külmaks jätab. (Kutsuge mind Lumekuningannaks, kui soovite ja tänage ilusa talve eest.) As they say: Las koerad hauguvad, karvan läheb ikka edasi!
Posted by K . at 22:46 0 comments

Minu uue aasta 10 lubadust ja soovi siis ka:
Posted by K . at 21:22 0 comments
Posted by K . at 00:24 0 comments


Posted by K . at 22:25 0 comments
Posted by K . at 03:18 0 comments