Smile and wave

Seda, et vaikimine on kuld, saame me kõik varem või hiljem teada. Kuulates kohe oma vanaema nõuandeid või õppides seda läbi raskuste. Jonnakas nagu see eesti rahvas ikka on aegade algusest olnud, kaldub suurem enamus viimase variandi poole nagu ka mina - I learned the hard way. Nooremana olin ma suhteliselt sõjakas ja ütlesin alati oma arvamuse välja, isegi siis kui ma teadsin, et need, kelle kõrvu tõde jõuab, võivad eelistada kaunist vale. Kuna mina ilusat vale ei eelista ja seda ise ka suule tuua ei suuda, siis leidsin endale alternatiivse lahenduse. Tõsi ta on, et alati ei saa öelda välja kõike, mida sa arvad, isegi siis kui sulle viisakuste pildumise eest kuu alguses pangakontole lisa ei saadeta. Vahel on elus kasulikum naeratada ja vaikida, sest vahel edastab vaikus sõnumit valjemini kui sõnad.

Welcoming the new year..

Me kipume alati seadma oma ootused kõrgeks seoses aastavahetusega, kuigi see pole erilisem ühestki teisest päevast aastas. Me anname uusaasta lubadusi olla targem, osavam, parem tütar/poeg/ema/isa/vend/õde, kuid murrame neid juba järgmisel päeval, et lubada järgmiseks aastaks täpselt sama asja uuesti: olla targem, osavam, parem tütar/poeg/ema/isa/vend/õde ja aastaring jätkub. See aastavahetus leidsin ma end seltskonnast, kus olin ainus, kes oli otsustanud tulla ilma kaaslaseta. Irooniliselt oli lauas 12 kohta ja 11 inimest ning minu kõrval oleval toolil istus mu eriti püss käekott, mis peoperenaist tsiteerides oli täielikult väärt eraldi kohta. Siinkohal lisan pildi oma eileõhtusest kaaslasest:

 

Ja järgmisel aastavahetusel lubasin ka midagi muud käevangu võtta kui ainult oma kuulsa käekoti. Will see..