Sunday, May 30, 2010
Thursday, May 27, 2010
Tuesday, May 25, 2010
I can cook too!
Siia juurde mõelda veel üks mõnusalt krõbe Gruusia leib ja head isu!
Ma suutsin isegi ennast üllatada selle kanaga. See oli ausalt maailma parim kana, mida ma kunagi söönud olen! Hea, et ma poolgi jõudsin ära süüa. mmm..
Posted by K . at 20:27 0 comments
Labels: söök
Monday, May 24, 2010
..Then I see you standing there
Wanting more from me
And all I can do is try..
Posted by K . at 19:31 0 comments
Labels: Nelly Furtado
Monday, May 10, 2010
Käbi siiski kukkus kännu lähedale!
Sõnatu! Ma olen tõesti positiivselt üllatunud. Mitte et Mihkel Raud mulle enne tema raamatu "Musta pori näkku" lugemist vähem oleks meeldinud, lihtsalt nüüd meeldib ta mulle veel rohkem. Mulle kohutavalt meeldib see, kuidas ta kirjutab. Otse, keerutamata ja ilustamata tõde. Samuti ei saa jätta märkimata, et ta laused on tõesti kolme kilomeetri pikkused.
Posted by K . at 15:40 0 comments
Labels: Mihkel Raud
Sunday, May 9, 2010
Kilekott? - Ei aitäh!
"Seda kilekotti ei ole vaja, aitäh!" üritan olla viisakas. Mille peale müüja vaatab mind altkulmu mis-sul-viga-on pilguga ja eemaldab tülika lisa liigutusega kilekoti, mis ei oleks üldse lisa liigutus olnud, kui ta poleks kohe alguses omi järeldusi teinud. Jõudes järgmise kilekoti väärilise esemeni ja tehes taaskord täiesti valed järeldused, olen ma sunnitud ennast kordama: "Seda kilekotti ei ole vaja!!" Nüüd juba märgatavalt segadusse sattunud müüa paneb kilekoti pahaselt tagasi. Tema ei küsi ja mina ei vaevu selgitama. Aga ta ei jäta seda nii! Ta leiab veel ühe asja, mille võiks kilekotti pista. Ta on selles üsna osav ja vähemalt sama järjekindel kui mina. Aga ma ei jäta ka jonni: "Aitäh, ma tõesti ei soovi neid kilekotte!" Müüja naeratab oma peale makstud naeratust ja loobub lõpuks mulle kilekotte kauba peale pakkumast.
Ma olen igati nõus, et asju, mis on kergelt purunevad või pakendis mitte püsivad, on enda aja kokkuhoiu ja puhtuse säilitamise eesmärgil asjalikum kilekotiga piirata. Nagu näiteks kergesti karbist väljuvad saltid, õlises pakis kala, kilepakis kohupiim jms. Kuid milleks toppida kilekotti ümber täiesti konstantselt pakis püsivatele kohukestele, mittesöödavate koortega puuviljadele, kui sa ei osta neid just üle kolme. Välja arvatud banaanid ja suuremad ümmargused viljad. Lõppkokkuvõttes ei saa neist liigsetest kilekottidest keegi kasu: poe kilekotitagavara väheneb, minu prügikast täitub kiiremini ja vaevalt, et maakera ka selle üle nüüd rõõmust käsi plaksutaks, kui tal need oleks - goeloogide sõnul ei ole. Ainus, kes sellest kasu võib saada, on kilekottide tootja ja edasimüüja. Ma tõesti ei näe vajadust nii kaudse heategevusega tegeleda.
Posted by K . at 22:39 0 comments
Friday, May 7, 2010
Tänapäeva tuhkatriinu

Mulle ei meeldi need muinasjutud, mis lõpevad liiga hästi, et tõsi olla, sest need tekitavad meis tunde, et päris elus võib ka kõik muinasjutuliselt lõppeda. Tegelikult aga nimetatakse munasjutte põhjusega muinasjuttudeks, sest päris elus ei lähe kunagi nii. Õige prints jalutab sinust mööda vale printsess käevangus ja kaduma läinud kinga ei tule keegi sulle koju järgi tooma. Parimal juhul lonkad ilma kinga ja printsita koju, halvemal juhul astud endale klaasikillu jalga ja lõpetad lossi asemel traumapunktis. Vot sulle muinasjuttu!
Posted by K . at 12:44 0 comments
Labels: muinasjutt, prints, Tuhkatriinu
What woman want?
Sellele oleks oluliselt lihtsam vastata, kui ma isegi teaks, mida ma täpselt tahan. Ma tahan, et kõik oleks hästi, aga mis on hästi, seda ma veel päris täpselt ei tea. Võib-olla kui inimene hakkab soovima profülaktika mõttes sünnipäeval küünlaid puhudes ja langevat tähte nähes, et kõik läheks hästi, on tal juba kõik olemas ja ta ei oskagi enam midagi soovida. Muidugi võiks soovida endale blahnikuid, kõige uuemat Mercedest või Angelina Jolie huuli, aga see oleks liiga keskpärasne (mitte et Manolo Blahnik või uus Mercedes-Benz oleks keskpärane) ja lihtne sellele, kes seal kuskil neid soove täidab. Seda kõike saaks suure tahtmise korral endale ise ka hankida. Soovida tuleb midagi, mida ise täita ei saa. Ma tahan üldse millegipärast alati seda, mida ma ei saa ja kui saan, siis ei taha enam. Raske juhtum - ma tean! Muidugi on ka teatavaid erandeid, kui ma võin pikalt olla rõõsa ja rahul, aga see on juba teine jutt. Tegelikult ma usun, et inimene võib saada kõik, mida ta iganes tahab, kui tal on piisavalt tahtmist ja järjekindlust. Oma teooria kinnituseks avastasin ka filmi The Secret, mis õpetab elama selle tõe alusel. Uskumatu, et nad on teinud mitu aastat hiljem sellest filmi, kui ma elan juba ammu sellise mõtteviisi järgi. No kus nad sellega varem olid? Aga film ise on hea. Põhineb Abraham-Hicksi õpetustel ja räägib positiivsest mõtlemisest ning kuidas läbi selle on võimalik saavutada kõik, jah, kõik! Tegelikult nii ongi: kõik on kinni mõtlemises. Mõtle enda omaks Bugatti Veyron või siis mõni kättesaadavam eksemplar, kui sul on kiire ja see on sinu! Inimnene, kes kujutab soovitud asja juba enda omana, saavutab selle varem või hiljem tänu teadlikult ja rohkem küll alateadlikult sooritatud sammudega soovitud eesmärgi suunas. Sama kehtib ka mittemateriaalsete soovide puhul. Samuti on kõik haigused seotud meie mõtlemisega. Inimene võib endale mõelda kasvõi kõik maailma haigused. Alustades seagripist, jõudes välja malaariani ja lõpetades tavalise liigesepõletiguga. Inimene on täpselt nii terve, kui ta mõtleb end olevat. Ma üldse ei imesta, et kõik kes lähevad arstiks õppima avastavad oma esimeses patolooga loengus end põdevat korraga kõiki teadaolevaid ja veel teadaolematuid haiguseid. Seega pean ma paremaks mitte end selle koha pealt harida. Ilmselt sellepärast ja veel paljudel teistel põhjustel, kaasa arvatud, et ma kardan paaniliselt kõiki haavu, ei saanud minust arsti. Nimelt kui sa ei tea, et vereringe häirete tagajärjel võib tekkida pehmete kudede kärbumine ja selle tulemusena võid sa saada lamatised, siis sa ei hakka mõtlema isegi selle peale, kas sul võivad olla lamatised, mida sul suurima tõnäosusega siiski ei ole! Ok, köha ja nohu puhul on asi natuke teine, need sul lihtsalt on või ei ole. Kuid isegi siis ei võta ma tavaliselt rohtu, kui asi just väga hulluks ei kisu. Tegelikult suudab organism võidelda ise kõigega, kui seda ei ole juba tablettide ja kõige muu keemiaga ära rikutud. Isegi valuvaigistid on minu jaoks juba põhimõtteliselt täiesti välistatud. Valuvaigitsi kõrvaldab küll mõneks ajaks valu kui sümptomi, aga ei ravi selle tekke põhjust ehk valu allikat. Ilmselt sellepärast ei ole mul ka arsti juurde õnneks tihti asja. Me näeme siis, kui mul jälle mõne teatud ülemakstud paberi järgi vajadus tekib. Meenub siinkohal, et T.I ei laulunudki niisama: "You can have whatever you like" Aga tagasi alguses - define like?
Posted by K . at 03:26 0 comments
Labels: Abraham-Hicks, Angelina Jolie, Bugatti, lamatised, Manolo Blahnik, Mercedes-Benz, T.I, The Secret
