Huvitav kas ma tõesti näen välja nagu ma tahaks hirmsasti lobiseda sinuga?! I guess NOT! Hoolimata minu arvamusest, küsis täna üks vanem mees, ma julgen eeldada, et vanaisa, minu käes, et kuidas see pilet sinna ID kaardile saab? Ma siis selgitasin lühidalt, aga mida vähem mina rääksin, seda rohkem tema küsis. Lõpuks jõudsime me selleni, et Tallinnast väljaspool elavatele tudengitele ei tohiks olla erinev pileti hind. Mulle see vanaisa meeldis! Aga kahjuks mitte kõik ei ole sama toredad. Enamasti arvavad need tädikesed ja onukesed, et nemad on kindlasti 100x rohkem väsinud kui noored. Huvitav, mis annab neile aluse seda arvata?! Noortel on tavaliselt selja taga pikk koolipäev ja ees võib-olla trenn või veel tööpäev, aga pensionärid tihti tähtsustavad üle oma retke toidupoodi või turule. Mul on väga hea meel, et nad liiguvad ja saavad ise hakkama, aga milleks olla seejuures kuri ja pahur ning viriseda, kui väike poiss, kellel on kaasas suurem kott kui ta ise, julgeb istuda ühistransporids? Sõida ise ja lase teistel ka väärikalt sõita! Ma ei taha näida virisejana, aga üks asi on veel, mis mind ikka aeg-ajalt hämmastama paneb. Kuidas inimesed mõtlevad, et nad saavad bussi peale, kui nad seisavad ukse all tropis ees. Surnud ring ju: nii ei pääse keegi ei sisse ega välja. Думать нада не прыгать!
Loo moraal!
Juku on rahvast täis bussis endale istekoha haaranud.
Kõrval seisab
vanatädi ja muudkui ohib.
Viimaks küsib Juku: “Mis teil viga on? Kas jalad
valutavad?”
''Valutavad, valutavad...'' vastab tädi.
"Aga tädi, kui teie väike olite, kas te pakkusite vanainimestele istet?''
''Pakkusin pojake, pakkusin!'' '
'No näete - seepärast valutavatki!''
0 comments:
Post a Comment