Hommikul poole tunniga voodist välja - kiiret pole! Täna sai siis tänu M'i abile koolis suure vaevaga käidud ja paberid ära viidud. Ilma abita ei oleks küll kuhugi saanud. Seega jään sulle eluaeg tänuvõlglaseks. Siis tegi M veel meile süüa ka. Good day! Aga üks katsumus seisab veel ees. Nimelt on vaja asjad pakkida ja umbes 1,5 tundi autos istuda. Sisse ja välja saamine on juba teine lugu, millest kõneletakse teisel ajal ja teises kohas. Mina, kes ma kunagi valuvaigistit ei võta, olen täna juba 2 tükki ära söönud. Ilmselt läheb üks veel õhtusöögiks. What a joy!
Friday, February 19, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment